Kokkuvõte

Vanad Eesti toidud on väga omapärased. Lihtsatest toiduainetest ning koostisosadest võib kokku panna midagi tõeliselt veidrat kuid samas maitsvat. Kokkuvõtteks võib mainida, et projekt oli väga edukas. Kinnitasime endale, et igasuguse eduka projektitöö aluseks on hea meeskond - kogu õppetöö vältel sai palju nalja ja kordagi ei kahetsetud oma valikutes. Meie usume, et tänapäevastes tingimustes on lihtne teha taolisi toite, peab ainult varuma meeldiva seltskonna ning avatud mõtlemise.

Odrajahukört põldubadega

Retsept

3/4-1 kl põldube

vett

soola

½-3/4 kl odrajahu

1½ l piima

hapukoort

Täiskasvanud värsked oad või leotatud ja kupatatud kuivad oad keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks. Odrajahu segada külma veega ja lisada vähehaaval pidevalt segades. Keeta 10-15 minutit. Lõpuks valada juurde piim, lasta keema tõusta ja anda lauale hapukoorega.

Ajalugu

Kört on rukki-, odra- või nisujahust, tangudest, mannast või kaerahelbeist keedetud kaste või supp. Kört oli 19. sajandi lõpuni eesti talurahva seas üks peamiseid toite. Tänapäeval kasutatakse valmistamiseks peamiselt mannat, kaerahelbeid või peeneid tange ning lisatakse ka erinevaid toiduaineid, nt. (põld)ube, võid jne.

Allikad

Kalvik, S. (1981). Eesti rahvatoite. Tallinn: Valgus. Lk 89.
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6rt
https://www.youtube.com/watch?v=nL4C9r57qYI&t=19s

Õllesupp

Retsept

100 g jämedat riivitud leiba
6 kl vett
½ l tumedat õlut
6 spl mett või suhkrut
1-2 spl rõõska koort

Leib keeta vees pehmeks, lisada õlu, mesi või suhkur ja lõpuks koor. Kuumutada keemiseni.

Ajalugu

Täpselt pole teada, millal õllesuppi valmistama hakati, kuid allikate põhjal käesoleva sajandi alguses "linnumagusa" ehk mee abil, kuna suhkur oli talurahvale kättesaamatu. Seda söödi mõnusa vahepalana. Komponentide lisamine käis tegelikult tunde järgi ja allika info järgi serveeriti seda külmalt.

Allikad

Kalvik, S. (1981). Eesti rahvatoite. Tallinn: Valgus. Lk 89.
https://www.aripaev.ee/uudised/2001/12/06/vanarahva-ollesupp
http://maitsed.delfi.ee/nostalgiasook/toiduajalugu-olenemata-joukusest-on-eestlane-labi-oma-ajaloo-soonud-vaga-uksluiselt?id=79108284
https://www.youtube.com/watch?v=nL4C9r57qYI&t=19s

Odrajahukarask

Retsept

½ l peti- või hapupiima

5-7 kl odrajahu

½ tl soodat

2-3 spl sulavõid

1 tl soola

Sooda lisada jahule. Kõik ained segada ja kloppida puulusikaga kõvasti läbi. Taigen valada õhukese kihina rasvaga määritud pannile ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus (200-220°C).

Süüa soojalt või ja rõõsa piimaga.

Ajalugu

Karask on hapu-, peti- või kohupiimaga tehtud (peamiselt) odrajahu tainast küpsetis, milles  kesrgitusainena kasutatakse valdavalt söögisoodat. Petti eelistati juba varakult, sest see aitas tainal mõnevõrra kerkida ja muutis selle kobedamaks. Odrajahu on tänapäeval jäänud nisu-, rukki- ja kaerajahu kõrval teenimatult tagaplaanile. Eelmisel sajandil võeti peti kõrval kasutusse ka söögisooda ning mitmekesistus lisandite loetelu (ürdid, maitsetaimed, aedviljad, pekk/tailiha).

Karaskite eelkäijateks võib lugeda paiste- ja tuhakakke, mille valmistamiseks segati odrajahust ja vedelikust tainas, sellest vormiti kakud, mida küpsetati niisutatud lehtedesse või kasetohtu mähitult ahjukivide kuumuses või lausa tuha sees. Hiljem asendus eelnev küpsetusviis lamedal kivil, kaanel või puhtaks pühitud ahjupõrandal küpsetamisega. Siis määriti kakke küpsemise ajal mitu korda pekiga. 20. sajandi alguses asendus kakkude küpsetamine karaskiteoga. Odrakaraski jaoks segati esmalt odrajahust ja vedelikust (vesi, piim, kuid peamiselt siiski pett) tainas.

Karaski valmistamine on lihtsam ja vähem aeganõudev kui leiva valmistamine, mistõttu küpsetis on varasematel aegadel kandnud ka nimetust kiirleib. 

Karaskitegu võeti ette peamiselt töönädala lõpus, sest laupäevase võiteo kõrvalsaaduseks oli pett.

Karaski pehmemat osa ehk sisu sõid vanemad inimesed, kooriku närisid aga lapsed.

Karask maitseb kõige paremini soojalt süües.

Lisaks Eestile kuulub karask ka Iiri ja Šotimaa rahvustoitude hulka.

Allikad

Kalvik, S. (1981). Eesti rahvatoite. Tallinn: Valgus. Lk 36.
http://maitseelamused.blogspot.com.ee/2010/07/karask.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Karask
http://ekspress.delfi.ee/sisuturundus/odrajahu-ja-karaski-liit?id=27685981
https://www.youtube.com/watch?v=nL4C9r57qYI&t=19s

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Retsept

1 l kooritud kartuleid

1 l vett

½-3/4 kl tangu või odrajahu

soola

rasva või pekki

(sibulaid)

Tükeldatud kartulid panna keeva vette, lisada sool ja keeta poolpehmeks. Kartulite peale panna kuuma veega pestud tangud (mitte segada!) ja keeta tasasel tulel või ahjus kaane all, kuni toiduained on pehmed. Siis segada läbi ja kloppida puulusikaga ühtlaseks pudruks.

Seapekk lõigata kuubikuteks, pruunistada koos sibulatega ning lisada pudrule hautamisel või anda puder lauale pekikuubikute, pekikastme või hapukoorekastmega.

Lisandiks rõõsk või hapupiim.

Putru võib keeta ka odrajahuga. Jahu panna kartulite peale siis, kui kartulid on peaaegu pehmed.

Ajalugu

Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit Eesti rahvustoit, mis sai enda nime mulkide ehk Mulgimaa põliselanike järgi. Toidulauale jõudis see toit 19. sajandi teisel poolel kui hakati talupõldudele ilmunud kartulit pudruks keetma just toitvuse ning tubli kõhutäie tõttu. Samas, kuna vanarahvas pidas rasva suurimaks väeks, lisati pudru sisse alati peamiselt seapekki. 19. sajandi viimaseks veerandiks levis segapudru valmistamise komme üle kogu Eesti. Samuti ka tänu sellele, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid, levisid mujale Eestisse paljud muud selle rahva toitlumise tavad.

Allikad

Kalvik, S. (1981). Eesti rahvatoite. Tallinn: Valgus. Lk 93.
https://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&id=205
https://et.wikipedia.org/wiki/Mulgipuder
https://www.youtube.com/watch?v=nL4C9r57qYI&t=19s